Ühisgümnasistid said sissejuhatuse Türgi folkoori

Ühisgümnasistid said sissejuhatuse Türgi folkoori
Türgi nädalaga seoses Pärnu Ühisgümnaasiumis Türgi folkloori tutvustanud Tartu Ülikoolis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna ning usuteaduskonna doktorant Helen Haas jutustas kuulajatele 6. septembri loengus lühidalt Türgist ja turgi keelt kõnelevatest riikidest ning tutvustas folkloorist pärit tõekspidamiste ja tegelaste rolli tänapäeva Türgi kultuuris.
Tänapäeval on paljudele eestlastele Türgi tuttav puhkuse veetmise paigana, aga me teame vähe selle maa kultuurist. Helen Haas tutvustas õpilastele Türgi hõimueepost, hundist põlvnemise legendi, seda, mis väärtusi hunt türklaste jaoks kannab, miks on tähtsad Dede Korkuti isik, Hoca Nasreddini lood ja Türgi varjuteater.
Üks huvitavamaid teemasid oli türgi hõimu hundist põlvnemise legend, mis rääkis selle rahva põlvnemise lugu poisist, kes jäi ellu pärast seda, kui tema kodu olid vallutanud naaberhõimud. Ainsal ellujääjal, poisil, kel olid küljest raiutud kõik jäsemed, oli õnnestunud kuidagi varju leida ja ta eest hakanud hoolitsema emahunt, kellest saanud hiljem noormehe naine. Vaenlased hävitanud poisi, kuid emahunt põgenenud ja sünnitanud ühes koopas 10 poega. Nendest saanud alguse kümme türgi hõimu, näiteks Ašina hõimu nimi on samuti pärit ühest esiisa nimest. Hõimu ülikud viinud hiljem oma rahva tänapäeva Altai piirkonda, kus pärast kohalike alistamist võtnud need endale nimeks türk. Ka sellel nimel on mitu tõlgendust, enim levinud on vapper, liider.
Helen Haasa on alati olnud huvitanud Lähis-Ida. Lapsena luges ta sealse kultuuri ja elu kohta raamatuid ning ajaga huvi nende kultuuride vastu aina kasvas. Pärast keskkooli soovis ta minna õppima Tallinna Ülikooli araabia keelt, kahjuks 2000. aastal see võimalus veel puudus. Araabia keele asemel oli võimalik õppida türgi keelt ja nii astuski Helen Haas Tallinna Ülikooli Idamaa keeli, täpsemini siis türgi keelt õppima. Peale õpingute lõpetamist kolis Haas Türki, kus töötas giidina ning uuris Türgi vähemusi. Eestisse tagasi tulles otsustas ta oma erialal õpinguid jätkata. “Alguses arvasin, et olen ülikooli minekuks liiga vana, kuid pabereid sisse viies nägin, et paljud õppima asujad, olid minust vanemadki,” meenutas Haas. Nüüdseks on saanud Helen Haasast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktorant ning ta õpetab ülikoolis ka teisi.
G 2.c klassi õpilase Elina Elendi sõnul oli loeng huvitav ning hariv: “Väga hea vaheldus tavapärastele loengutele. Olen alati arvanud, et Türgi on väga usklik, tõsine ja range riik, kuid loengul õppisin, et pigem pannakse Türgis rohkelt rõhku viisakusele, nende kommetele ja omapärasele huumorile.” Elendi sõnul on asi tõsidusest kaugel. „Mulle väga meeldis ka see, kuidas Helen Haas loengut läbi viis, kuulajatel ei hakanud igav ning tähelepanu ei hajunud,” muljetas Elend.

Loeng toimus G 2.c ja G 2.d õpilastele.

Artikkli autorid: Mirjam Holtsmann, Mirell Karuks, Katariina Peetson