Pärnu ühisgümnaasium näitas projektipartneritele Eesti värve

Pärnu ühisgümnaasium näitas projektipartneritele Eesti värve

Projekti “Les crayons de couleurs européens. Dessine-moi “Une” Europe (“Euroopa värvi pliiatsid. Joonista mulle „üks“ Euroopa”) raames viibisid Pärnu Ühisgümnaasiumis 24.–29. oktoobrini õpetajad Prantsusmaalt, Küproselt, Itaaliast ja Portugalist. Külastuse eesmärk oli kokku leppida järgneva (viimase) projektiaasta plaanid ja kuupäevad ning keskenduti immigratsiooni, tolerantsuse ja sallivuse teemale Eesti kultuuris ja ajaloos.
Et tuua külalistest õpetajateni see, milline on meie kokkupuude immigratsiooniga, mida tähendab meile vabadus ja sallivus, läbiti esmaspäeval ühisgümnaasiumi loodud Pärnu kultuuri- ja ajaloorada ning kohtuti meie linnapea Romek Kosenkraniusega. Teisipäeval võeti osa Pärnu muuseumi giidituurist gurmaanidele, kolmapäeval külastati Eesti Rahva Muuseumi ja läbiti kultuurilooline marsruut Tartu kesklinnas, neljapäeval käidi Pärnumaal siidritalus ning reedel tutvuti Tallinnas vanalinna ja Prantsuse instituudiga.
Kohtumisel Pärnu linnapeaga tutvustas Romek Kosenkranius Pärnut kui vana hansalinna, kuid selgitas ka linna pingutusi hea elukeskkonna loomisel. Õpetajaid üllatas, et linn toetab huvitegevust nii, et see oleks kõikidele õpilastele kättesaadav, et Eestis saavad tunnustatud ka heade tulemustega õpilaste õpetajad ning et kutsehariduses saavad tasuta juurde õppida ka täiskasvanud. Linnapea rõhutas, et Pärnus on alati osatud hinnata koostööd ja seetõttu on ka sellised rahvusvahelised haridusprojektid alati teretulnud.
Et hommikused koosolekud peeti ühisgümnaasiumis, siis tutvuti siin ka eesti keele, gümnaasiumi õppekorralduse ja hoone ajalooga. Õpetajaid ei üllatanud üksnes see, et vanasti elasid õpetajad koolihoones elamutiivas, vaid ka see, kui puhas, korras ja vaikne kool on, seda vaatamata sellele, et külastusaeg langes rebastepäevadele. Küprose õpetajat Nadina Thalasseti küsis mitmelt õpilaselt üle, kuidas on võimalik, et kõik on nii puhas ja vaikne, ning oli liigutatud õpilaste seletusest, et põhjus on üksteisest lugupidamine. Samuti oli külalistele ootamatu meie õpetajate (nende arvates suur) tunnikoormus, õpilaste pikad koolipäevad ja klasside suurus: kui meil õpib paljudes klassides tunnis korraga 36 õpilast, siis neil on see arv ainult 25.
Nii Pärnu muuseumi giidituur gurmaanidele kui Eesti rahva muuseumi külastus avaldas kõigile muljet. Vastava ajaperioodi maitsete kaudu eri ajastutega tutvumise juures saadi teada, kui tihedalt on Eesti seotud Euroopaga, et eestlased on üks vanimaid Euroopa põlisrahvaid, ja ka seda, kuidas on Euroopa kultuuriruum mõjutanud Pärnu kui kuurortlinna arengut. Külalised jätsid puutumata kama-hapupiimajoogi, kuid kitseliha, heeringamarjaleib, karask ja mustsõstravein maitsesid neile väga. Eesti rahva muuseumi külastuse kohta sõnas Itaalia õpetaja Sandra Paltrinieri: „Ringkäiku alustasime minevikust ja liikusime mööda muuseumi koridore, justkui kõnniks tulevikku.” Portugallased said kogeda äratundmisrõõmu meie ja oma rahvariiete sarnasuse näol, Portugali õpetaja Conceicao Oliviera lisas veel: „Mind üllatas hoone modernne arhitektuur, massiivsus ja uudsus.”
Küsisisime külalistelt ka meie koolide ja haridussüsteemide erinevuste ja sarnasuste kohta. Enim erineb meie kool Küprose omast. Näiteks Küprose kooli laste riided ei tohi olla tähelepanuäratavat värvi (nagu punane ja oranž), ka ei või nende särkidel olla suuri pilte ega kirju (kui, siis ainult väikesed). Nende kool Limassolis asub mäenõlval ja et hoida ära mopeediõnnetusi, pandi paar aastat tagasi tööle koolibuss, mis korjab hommikul kõik lapsed peale ja pärast nad tagasi koju viib. Kõigi tunnid algavad 7.30 ja lõppevad 13.30. Paljud käivad õhtupoolikuti tasulistes lisatundides. Itaalias on kool ka laupäeviti ja Portugalis on ainetunni pikkus 95 minutit, kusjuures neil on ainult kaks suuremat vahepausi: hommikul ja lõunal. Portugali õpilased peavad ostma kõik õpikud ja töövihikud ise, mis teeb umbes 300–400 € aastas. Prantsusmaa kooli kohta saime teada, et nende koolis ei ole muusikasõpetust ega kehalist kasvatust.
Projekt eesmärk on laiendada nii õpilaste kui ka õpetajate silmaringi sallivuse, vabaduse ja immigratsiooni teemadel. Selleks on juba tehtud videoid, loovtöid, arutelusid, korraldatud, töötube, rahvusvahelised kollokviumid Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis. Projektis osalemine on andnud meile, õpilastele, lisaks projektiteemadega tegelemisele võimaluse suhelda prantsuse ja inglise keeles, teha välisõpetajatega koostööd ning näha meie kultuuriruumi võõra pilgu läbi.

Projektis löövad ühisgümnaasiumi õpetajatest kaasa Kersti Jürgenson, Liis Raal-Virks, Merit Reinhold, Marika Ristmäe ja Sarmite Tammekivi.

Kaileen Umal ja Cätlin Sutt G 2.d

Fotode autorid Jean-Claude Urman, Kaileen Umal ja Cätlin Sutt