Pärnu õpetaja osales Prantsusmaal rahvusvahelisel demokraatliku osaluse teemalisel konverentsil

24.-26. oktoobril toimus Prantsusmaal Cannes’i lähistel Mandelieu-La-Napoule’is eTwinningu aastakonverents teemal „Demokraatlik osalus“. Eestist osales kokku 7 õpetajat, kellest üks Pärnust – Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Kuninga Tänava Põhikooli prantsuse keele õpetaja ja projektijuht Liis Raal-Virks. Kõigi seitsme õpetaja osalemiskulud kattis HITSA ning tegu oli omamoodi preemiaga, kuna eTwinningu aastakonverentsil saavadki osaleda õpetajad, kes on eelneval aastal jäänud silma ning saanud riikliku või suisa Euroopa tasemel tunnustuse heade projektidega eTwinningu keskkonnas.
eTwinning on internetiplatvorm, mis võimaldab teha veebipõhiseid projekte ja koostööd erinevate riikide (lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Norra, Island, Ukraina, Liechtenstein, Albaania, Serbia, Põhja-Makedoonia ja Türgi, aga ka näiteks Tuneesia ja Jordaania) õpetajate ja õpilaste vahel. Programm sai alguse juba 2005. aastal ning on tänaseks osa Erasmus+ programmist, mis lisaks virtuaalsele koostööle võimaldab korraldada ka õpi- ja õpetamisüritusi partnerriikide koolides. eTwinningu suurimateks plussideks on osalevate õpetajate (tänase päevaga on platvormiga liitunud 450 000 õpetajat) sõnutsi õpilaste õpimotivatsiooni tõus ja meeskonnatööoskuse paranemine ning õpetajate puhul võimalus arendada oma õpetamisoskusi ja integreerida kaasaegseid veebipõhiseid (digi)vahendeid õppetöösse.
Konverentsi peateema „Demokraatlik osalus“ raames pakuti osalejatele kolme päeva jooksul põnevaid kõnesid, mitmekülgseid töötube, interaktiivseid grupi- ja meeskonnatöid ning paneeldiskussioone.
Prantsusmaa Haridusministeeriumi esindaja Jean-Marc Merriaux rõhutas avakõnes, et kõigil kodanikel on õigus osaleda demokraatlikus elus. Nii Merriaux kui järgnevate kõnelejate jaoks on demokraatliku osaluse õpetamiseks koolis eTwinning üheks väga heaks vahendiks, kuna see on oma olemuselt demokraatlik vahend – see on kõigile tasuta ning liitumiseks avatud igale soovijale. Sophia Eriksson Waterschoot Euroopa Komisjonist mainis oma kõnes ka Eestit ja Balti ketti ning laulvat revolutsiooni kui head näidet unistusest demokraatiale ning demokraatia kehtestamisest. Waterschoot leiab, et demokraatiat tuleb koolides õpetada, andmaks noortele oskused, millega nad saavad aktiivselt panustada demokraatiasse ja ühiskondlikku ellu. Eelkõige tuleb täna koolides õpetada empaatiat, austust, kuuluvustunnet ning tolerantsust!
Konverentsi peaesinejaks oli Isabel Menezes Porto Ülikoolist Portugalist, kes pidas emotsionaalse ja inspireeriva ettekande teemal „Koolid kui demokraatialaborid“. Menezes möönis, et tänapäeva maailmas esineb ka vastuolusid: võrdsuse- ja sarnasuseihalus võib mõnikord varjutada mitmekülgsuse ja erinevuste olulisuse, ning kodanikuks olemise õigused ja kohustused on kohati vastuolus inimõigustega. Menezes rääkis koolidest kui demokraatialaboritest, kuna koolis luuakse kodanikke või vähemasti seda tuleks püüda teha! Seetõttu peaks koolikultuur olema palju demokraatlikum, rohkem seotud õpilaste eludega, olema ajaga kaasav käiv ning oskama õppetöösse lõimida väljastpoolt tulevaid võimalusi, sealhulgas ühiskondlikke ja poliitilisi kogemusi. Seetõttu peaks andma õpilastele koolides juhtivama rolli, suurema sõnaõiguse ning koolielu tuleb tunduvalt rohkem siduda reaalse eluga ja tegema rohkem koostööd kooliväliste institutsioonidega. Õpetajatena tuleks senisest enam rõhku pöörata iseseisva ja kriitilise mõtlemisoskuse arendamisele meie tänastes õpilastes ning korraldada rohkem diskussioone ja arutelusid ainetundides.
Töötubades jagati omavahel häid praktikaid ja mõtteid. Näiteks Saksa õpetaja Daniel Schumacher tutvustas Saksamaa koolides pilootprojektina rakendatud „AULA“-nimelist platvormi, mis võimaldab kogu koolil ja sealhulgas õpilastel algatada kampaaniaid ning koguda kaasõpilaste, õpetajate ja juhtkonnaliikmete hääli, et teha ettepanekuid koolielu ja õppetööd reguleerivate seaduste osas ning viia ellu muutusi. Antud veebikeskkond võimaldab kaasata koolielu kujundamisesse kogu koolipere, pakub läbipaistvust, tugevdab solidaarsust ning õpetab demokraatlikke harjumusi ja oskusi.
Paneeldiskussioonides arutleti koolisüsteemide demokraatlikumaks muutumise võimaluste üle ning nenditi üksmeelselt, et kesksel kohal on õpilaste kaasamine ning õpilastele suurema sõnaõiguse andmine.
Konverentsi põhisõnumiks oli: „Ilma hariduseta pole demokraatiat ning demokraatlikkust ei anta sündides, vaid seda tuleb õppida ning selle õppimine pole kerge, kuid vajalik, sest praegune koolisüsteem vajab muutmist, kuna me elame muutuste ajastul!“

Liis Raal-Virks
Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli projektijuht