Küproslaste külastus Erasmus+ projekti raames

5.–9. novembrini Pärnu ühisgümnaasiumi külastanud küproslased tutvusid Eesti ja Pärnu ajaloo, kultuuri ja toitudega, keskendudes sellele, kuidas on eesti kunstnikud (sh kirjanikud, muusikud) panustanud ühiskonda, ennekõike väljendanud loomingus vabaduse, sallivuse ja võrdsuse ideed. Sama tahku oma kultuurist tutvustasid külalised meilegi.

Programmipäevade sissejuhatuseks tutvustati kooli (millest nagu kõik meil käinud välismaalased olid ka seekordsed külalised vaimustuses), tehti Eestit ja Pärnu Ühisgümnaasiumit tutvustavaid presentatsioone, mängiti Eesti rahvusmänge ning läbiti taas (nagu iga selle projekti külalisgrupiga) aardejahi rada ekskursiooni vormis. Vabaduse, sallivuse ja võrdsuse teema kajastus järgnevatel päevadel erinevates esitlustes, mängudes, õpitubades ja praktilistes ülesannetes, mida vedasid projektis osalevad õpilased ja mille eeltööd olid tehtud ainetundides, et projekt puudutaks võimalikult paljusid õpilasi. Viimase koolipäeva küproslaste esitlusest said osa kahe klassi õpilased. Eesti kunsti vabaduse ja võrdsuse ideed käsitleti Priit Pärna ning Jüri Arraku loomingu kaudu, vaadati Priit Pärna animafilmi „Aeg maha”, tehti töötoas jalajälgedest kalu, meisterdati Eesti rahvuslinde suitsupääsukesim käidi Pärnu uue kusnti muusumis ja osaleti Pärnu muuseumi giidituuris gurmaanidele. Sellel eksursioonil keskenduti inimeste loovusele ja toidulaua katmisele eri ajaperioodidel, aga ka sellele, kuidas vabaduseiha on eestlased lõpuks oma riigini kandnud. Külalistele pakuti ka toitude maitsmise võimalust.

Eesti kirjanike kui vabaduse, võrdsuse ja sallivuse ideede levitajate hulgast köitis külalisi enim meie ärkamis- ja isesiseisvuse saavutamise aeg ning tänapäeva sallivuse teema – nii Juhan Liivi kui Kristiina Ehini tekste loeti nii eesti kui inglise keeles. Eesti muusika ettekanded puudutasid peamiselt laulupeo ja laulva revolutsiooni teemat, samuti Tõnis Mäe loomingut. Lisaks korraldati Eesti rahvustantse tutvustav ja õpetav töötuba, mis meeldis külalistele väga. Töötoale järgnes küproslaste esitlus, milles keskenduti eelkõige sallivusele: anti ülevaade ühest Küprose kunstnikust ja ühest kirjanikust. Kultuurierinevusena tuli välja, et kui meie koolis peetakse heaks ettekandeks seda, et slaididel on vaid olulisem ja esineja räägib lisainfo juurde, siis küproslaste slaidi olid tihedat teksti täis ning seda oleksid nad oodanud ka meilt.
Reedel läbiti Tallinna vanalinnas õpperada, mis pidi aiatama kaasa sellele, et mõtestada eri kultuuride segunemist ja kohalolemist meie linnapildis. Vaatamata külmale ja hämarusele olid küproslased vanalinnast vaimustatud, samuti jättis neile sügava mulje KUMU haridusprogramm, mis seekordse projektiteema tõttu keskendus nõukogude okupatsiooni ajal loodud kunstile ning andis arusaama, kuidas kunstnikud end sel ajal väljendasid (st kes kohanes, kes vaikis, kes läks võimuga kaasa, kes hakkas vastu) ning kuidas tsensori eest oma kunstiteostesse sõnumeid peideti. Küprosel ei ole olnud tavaks rääkida kommunistlikest kuritegudest ja seetõttu tundus neile kõigist niest päevadest nõukogude tsensuuri ja loomeinimeste tagakiusamise osa kõige huvitavam ning mõtlemapanevam.
Erasmus+ projektiga “Les crayons de couleurs européens. Dessine-moi “Une” Europe” (“Euroopa värvi pliiatsid. Joonista mulle „üks“ Euroopa”) olid Pärnu Ühisgümnaasiumis külas Küprose õpetajad Polina Neuphyto ja Panagiota Christoforou koos nelja õpilasega. Töötube juhendasid Liis Raal Virks, Kersti Jürgenson, Marika Ristmäe, Kadri Keskküla ja Sarmite Tammekivi.

Johanna Roos, Kaileen Umal G 2.d