Kõnevõistlus 2018

G 2. klassid avaldasid oma mõtteid eeskujudest ja esivanematest kõneledes

Fotode autorid on Kaileen Umal ja Mart Kuuskmann

7. detsembril toimunud kõnevõistlusest jäi enim kõlama see, et tänapäeva gümnasistid hoolivad riigist, milles elavad, maast, kus on sündinud nemad ise ja nende eelkäijad.
Kõnevõistluse avakõnes rõhutas õpetaja Kadri Piiskop, et kõne on ennekõike elav sõna ja loodetavasti saab sellistest üritusest meie koolis traditsioon.
Kõik võitjad pidasid oma kõne selgelt, publikuga silmisidet hoides ning nende tekstid tõusid esile isikupärase vaatenurga tõttu. Samuti iseloomustas kõiki võitjaid vali ja selge hääl, mis suurele hulgale inimestele kõneldes on väga tähtis. Võistluse võitis Sigre Kodasma G 2.b klassist, kes oli esivanematest lugupidamise teemale valinud ainulaadse lähenemisnurga, kõneles publikut kaasa haarates ega olnud kirjutatud tekstis kinni. Peedu Sula tõstis esile Sigre Kodasmaa julgust valida just mitte kõige populaarsem vaatenurk ja sõnastada tõde, mis alati ehk pole nii ilus. Teise koha pälvis Elina Elend G 2.c-st, kes pani kuulajad kaasa mõtlema Marina Kaljurannast kõneldes. Tema kõnet iseloomustas inimlik aspekt, Elendi esinemist iselooomustas väga hea eesti keel, selge ja sorav esitus. Peedu Sula tõi Elendi puhul esile just Elendi pingevaba ja säravat esitust. Kolmanda koha sai kõnevõistlusel Mirell Karuks G 2.d-st, kes näitas lisaks julgele ja selgele kõnelemisele meditsiini- ja ühiskonnaalaseid teadmisi. Peedu Sula sõnul võimaldab Karuksi oskus publikuga suhelda tal kindlasti täiesti võõra kuulajaskonna endaga kaasa mõtlema panna. Publik valis oma lemmikuks Kenzo Taviste G 2.a-st, kes pani saalitäie kuulajad mõtlema selle üle, miks võiks tema olla teiste eeskuju. Talviste kõnes oli huumorit ja paradokse.
Teiste hulgast tõusid õpilaste arvates esile veel Jorm Roots G 2.b-st, kelle kõnest tuli välja, et tema eeskuju on Hannibal Barka. Roots oli ainuke esineja, kelle eeskuju oli ajalootegelane ja see panigi õpilasi kuulama, et miks siis just see tegelane. Lisaks pani kuulajaid mõtlema Mari-Liis Lehiste G 2.b-st, kes rääkis esivanemate austusest, sidudes selle ajaplaneerimisega. Ta esitas rahvale küsimuse, kas tõesti on nii raske leida pool tundi oma ajast, et rääkida oma vanaema ja vanaisaga. Publikule meeldis veel G 2.c kl õpilase Katrin Altmanni kõne, mis haaras vägagi aktuaalseid teemasid, mis seotud ebavõrdsusega, alates palgalõhest ja naistevastasest vägavallast, lõpetades eakate diskrimineerimisega.
Õpilastele tagasisidet andes soovitas filosoofiaõpetaja Peedu Sula valida oma lähenemisnurk ja julgustas õpilasi olema teistest erinev. Paljusid kõnesid iseloomustas Sula sõnul see, et mõtet arendati turvalisi radu pidi: räägiti sellest, kui kallis on kodumaa, kui tähtsad on esivanemad, kuid välditi enese avamist või sügavuti minekut või probleemidest kõnelemist. Peedu Sula rõhutas ka publiku kui indikaatori tähtsust: kui esineja paneb ennast kuulama, siis see on märk kõnest, mis läheb kuulajatele korda.
Direktor Mart Kuuskmann soovis õpilastele öelda, et kõik võistlusel kõnelejad olid tegelikult võitjad, sest kõne ettevalmistamine ja esitamine on töö, mille tulemus kajastub kindlasti ka riigieksamikirjandis.
Kõnevõistluse kõned olid õpilased ette valmistanud ise ning eelnevalt esitanud oma klassile Kersti Jürgensoni ja Kadri Piiskopi ainetundides. Esineda said kõik soovijad. Kõnevõistlusel astusid üles järgmised õpilased: Liisi Küünarpuu G 2.a, Kenzo Talviste G 2.a, Chris-Eric Laanemäe G 2.b, Jorm Roots G 2.b, Laura Eichhorst G 2.b, Sigre Kodasma G 2.b, Mari-Liis Lehiste G 2.b, Lisann Raid G 2.b, Katrin Altmann G 2.c, Merko Aasaleht G 2.c, Sandra Saar G 2.c, Britt Koger G 2.c, Elina Elend G 2.c, Merili Grüntal G 2.c, Mirjam Holtsmann G 2.c, Regiina Grünberg G 2.c,
Mirell Karuks G 2.d, Cätlin Sutt G 2.d, Kendra Rosen G 2.d, Liisa Kalista Sapas G 2.d, Johanna Roos G 2.d

Žüriisse kuulusid Peedu Sula, Kadri Piiskop ja Kersti Jürgenson,

Kaileen Umal, G 2.d, Kersti Jürgenson, emakeeleõpetaja