Keskkonnaalased loengud Erasmus+ projekti raames

27. novembril toimusid Erasmus+ projekti “Our Green European Town” raames keskkonnaalased loengud. Esinesid külalislekorid Merike Palginõmm ja Jüri Tenson.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Merike Palginõmm rääkis kliimasoojenemise toimemehhanismidest ja selle mõjust meid ümbritsevale keskkonnale. Palginõmme sõnutsi pole peamiseks probleemiks mitte protsess ise, vaid protsessi kiirus – liigid ei suuda nii kiiresti keskkonnamuutustega kohaneda ega ka parematesse tingimustesse ümber asuda, mistõttu on paljud liigid väljasuremisohus. Kõige mustema stsenaariumi järgi võib järgmise saja aasta jooksul keskmine temperatuur tõusta suisa 6 kraadi, mis toob kaasa 4-6-meetrise mereveetaseme tõusu ning mis omakorda põhjustab Maldiivide jt sarnaste kaunite saarte täielikult vee alla jäämise ning ohustab näiteks ka Hollandit. Juba 4-kraadise keskmise temperatuuri tõusuga kaasneb massiline liikide väljasuremine! Seega tuleks mõelda juba praegu sellele, millist maailma tahame oma lastelastele, eriti olukorras, kus meile võib esialgu petlikult tunduda, et Eesti vaid võidab kliimasoojenemisest (põldudelt saab mitu saaki, suureneb turistide arv, talvel kaovad lume- ja jäähaldusega seotud probleemid jms).
Merebioloog Jüri Tenson alustas ettekannet kohalike kalade tutvustamisega, mis osutus väga kasulikuks, kuna õpetajad ja õpilased ei tundnud väga hästi meie veekogudes elavaid kalu. Tenson rõhutas, et Pärnu laht on Läänemere kõige kalarikkam koht, ja me peaksime seda oskama rohkem hinnata. Eesti kõige suuremaks probleemiks pidas ta eestlaste põhjendamatut rahulolu ning pealiskaudsust keskkonnaalal: tihti leiame, et meie loodus on nii kaunis ning metsa- ja rabarohke, et me selle ilu kõrval probleeme näha ei suuda; tihti juhtub sedagi, et keskendutakse vaid ühele osale keskkonnast, näiteks on linnalehmade projekt Pärnus küll rannaniitude hooldust silmas pidades kasulik, kuid kahjuks ei mõelda sellele, mida teeb rannavee kvaliteediga see, kui lehmade väljaheited järjepidevalt merevette satuvad. Tensoni sõnutsi ei ole meie kõige suuremaks mureks võõrliigid Eestis, sest need on moodustanud juba omaette toiduahela: näiteks sööb invasiivne liik ümarmudil samuti invasiivset mudakrabi. Seega peaksime pigem mõtlema sellele, kuidas reageerivad kliimamuutustele meie oma kohalikud liigid, kes on hakanud teistmoodi käituma.