Keeletehnoloogia praktikum G 2. klassidele Pärnu Ühisgümnaasiumis ja Madis Arukase loeng läänemeresoome keeltest

1. novembril külastas Pärnu Ühisgümnaasiumit Tartu Ülikooli õppejõud Heili Orav, kes viis läbi huvitava keeletehnoloogia praktikumi G 2. klassidele. Praktikum kestis 45 minutit ning selle aja jooksul õppisime, mis üldse on keeletehnoloogia ning miks ja kellel seda vaja läheb. Heili Orav tuvustas meile eesti keele süntesaatorit, erinevaid lehekülgi, kust leida keelenõu kui peaksime kunagi oma õigekirjas kahtlema ning veel väga huvitavaid lehekülgi, mis võivad tulla kasuks meile just lõpukirjandi kirjutamisel. Näiteks saab filosoft.ee-lt abi, kui on vaja sõnu käänata, www.dialoogid.ee arvutiga dialoogi pidada. Just viimane keskkond põhjustas enim elevust.


Tutvusime nii suhtlusagendi, kinoagendi kui ka hambahaldjaga.

Paljud õpilased olid kuulnud ainult Google’i tõlkeprogrami olemasolust, kuid ei teadnudki, et leidub ka teisi masintõlkesüsteeme, mis eesti keelt tõlkida suudavad. Heli Orav tutvustaski meile erinevaid masintõlkesüsteeme, nagu nt Bingi, Tildet ja Tartu ülikooli masintõlkesüsteemi. Pidime eri tekste tõlkida lastes otsustama, milline programon parim, ja minu klass otsustas, et see on Tilde. Heili Orava sõnul olid ka eelnevad klassid olid pidanud Tilde ning Tartu ülikooli süsteeme parimaiks.
Tunni lõpus saime mängida ka erinevaid keelemänge. Nende mängude mängimine tuleb kindlasti kasuks eesti keele õppijale või ka eesti keele rääkijale, et oma sõnavara laiendada, seal saab mängida “Aliast”, harjutada viipekeelt ja sõrmendamist. Huvilised saavad selle leheküljega tutvuda aadressil https://www.keeleressursid.ee/et/keelemangud .

Suur tänu Heili Oravale meeleoluka tunni eest!

Mirjam Holtsmann G 2.c

16. novembril külastas Pärnu Ühisgümnaasiumit Tartu Ülikooli dotsent, folklorist ja eesti keele õppejõud Madis Arukask, eesmärgiga tutvustada gümnasistidele folkloori ja läänemeresoome keeli, nagu vadja ja vepsa keeled.
Eesti keele päevade raames toimunud põnevad loengud keelte siduvusest, sarnasustest ja erilisustest põimisid kokku huvitavad faktid ja juba teatu. Klassides toimunud loengud polnud ühesugused, erinedes pisut ülesehituselt ja sisult. G 2.d klass vaatas Madis Arukase ja Taisto Raudalaineni koostööl valminud dokumentaalfilmi „Elavalt maetud”, mis jutustas loo kunagise vepsa-vene kloostrikülas elavast Mariast, kellest oli saanud sealse küla ainuke elanik ja vepsa keelt kõnelev naine. 2.a, b ja c, klassil oli seevastu hea võimalus kuulata loengut läänemeresoome keeli puudutavatel teemadel, nagu eesti keele ja teiste läänemeresoome keelte sugulusest, vadja ja vepsa keele eripärast, läänemeresoome kõnelevate rahvaste arvukusest, tänapäeva eesti keele kujunemisest. Õpilased said rohkem teada selle kohta, kuidas tänapäeva eestlaste geneetilised juured ning keelejuured omavahel seotud on ja kuidas on meie rahvus kujunenud keelesuguluse aspektist lähtudes. Rohke slaidi- ja kaartidematerjal aitas teemat uue pilgu alt mõista.
Enam valmistas õpilastele elevust dokumentaalfilm, mis oli sisult nukker ja sügavamõtteline. Paljudele tuli üllatuseks teadmine, et vepslased usuvad maavaime ja müstilisi olendeid ning nendesse uskumine on sealses kultuuris tavapärane nähtus. Samuti püüdis tähelepanu itkutraditsioon, mis lõpuks filmi kokku võttis ja tekitas paljudes soovi selle kombe ja läänemeresoomlaste uskumuse kohta rohkem teada saada.
Lisaks rääkis Madis Arukask väga haaravalt oma elukutsest ja napilt ka sellest, millega ta on kokku puutunud erinevaid keeli, rahvaid ja lugusid uurides, ennekõike välitööde kaudu setode, vadjalaste ja vepslastega. Kõik see tekitas soovi õppejõuga uuesti kohtuda ja oma keelesugulaste kohta rohkem teada saada.

Johanna Roos G 2.d