Kooli vilistlased õpilastele oma erialavalikust rääkimas

art2

Erinevates koolides oma haridusteed jätkavad vilistlased leiavad tee tagasi gümnaasiumiõpi-laste ette, et tutvustada oma eriala ja õpingute sisu.
Nii käis Madis Arumäe 5. septembril rääkimas 12. klassi õpilastele videomängude disaineri elukutse omandamisest Mainori kõrgkoolis, kus ta on praegu teise kursuse üliõpilane.
2. oktoobril külastas 11. klassi tundi vilistlane Kristlyn Liier, kes omandab haridust Tartu Ülikoolis humanitaarteaduse bakalaureuse õppe kolmandal kursusel.
Nii käis Madis Arumäe 5. septembril rääkimas 12. klassi õpilastele videomängude disaineri elukutse omandamisest Mainori kõrgkoolis, kus ta on praegu teise kursuse üliõpilane. Sellel erialal on ülekaalus noormehed, õpe suures osas individuaalne ja õppeaeg paindlik, võimaldades ka õpingute kõrvalt töötada. Õpitakse väga erinevaid aineid, mis on vajalikud kujundustegevuseks: fototöötlust programmiga Photoshop, töötama vektorprogrammiga Adobe Illustrator. Lisaks õpitakse värvusõpetust ja kompositsiooni, HTML5 ja 2D mängugraafikat, programmeerimist rakendusega Java ja C#. Vajalik aine on ka prototüüpimine, seda nii lauamänguna, kui elektrooniliselt arvutis. Praegu on Arumäel käsil arvutigraafika ja animatsiooni kursused õppejõud Sven-Tõnis Puskari juhendamisel. Oluline aine on koolis turustamine – need loengud on osaliselt inglise keelsed kuid 2017. õppeaastal sisseastunutele toimub selle aine õpe kogu ulatuses inglise keeles.
Kuigi õppimise eest tuleb tasuda kõrget õppemaksu, ei peaks see Madis Arumäe arvates huvilisi eemale peletama, sest üliõpilastele pakutakse erinevaid võimalusi õppetoetuste taotlemiseks. Madis on valmis ka edaspidi kooli tulema ja mõtleb huviliste õpilastega töötoa läbiviimisele.
2. oktoobril külastas 11. klassi tundi vilistlane Kristlyn Liier, kes omandab haridust Tartu Ülikoolis humanitaarteaduse bakalaureuse õppe kolmandal kursusel. Õpilased said teada sisseastumiskatsetest, kohustuslike kursuste ja kõrvaleriala valikuvõimalustest, õppimise juurde kuuluvatest tegevustest, nagu näituste külastamised, õppereisid eri kunstikeskustesse Euroopas ja Eestis. Kooli sisseastumisel on kasuks lai silmaring ja teadmised kunstiajaloost, et vastuvõtukomisjoni ees veenda oma sobivust ja paremust teiste kandidaatide ees. Silmaringi kujunemisele aitas Kristlyni arvates kaasa mitmel järjestikusel aastal kunstiolümpiaadidel osalemine ja selle tarvis kunstiõpikute ülelugemine.
Erialale kandideerides on hea teada, et käesoleval aastal võeti erialale vaid 6 õppurit. Tudengil tuleb eksamite sooritamiseks teada peast väga suurt arvu kunstiteoseid, nende autoreid ja teoste valmimisaastat. Näiteks oli üheks eksamiks vaja tunda 282 teost. Huvitav osa õppetegevusest on kindlasti sisutihedad õppereisid, kus iga üliõpilane kannab grupile ette ühel teemal ettevalmistatud ettekande. Õppereisidel osalevad sageli nii magistrid, doktorandid kui ka bakalaureuse taseme tudengid, muidugi ka õppetooli kuuluvad õppejõud. Liieri arvates on õpiõhkkond õppejõudude ja tudengite vahel meeldivalt soe.
Kristlyn Liier kirjutab praegu bakalaureuse lõputööd kunstikriitika teemal ja soovib jätkata oma õpinguid magistrantuuris. Õpingute lõppedes võib sellise eriala lõpetanu asuda tööle kunstikriitiku, õpetaja, kunstiteadlase, kuraatori või giidina, tegutseda nii avalikus kui erasektoris.
Marika Ristmäe